Заглавная страница Избранные статьи Случайная статья Познавательные статьи Новые добавления Обратная связь КАТЕГОРИИ: АрхеологияБиология Генетика География Информатика История Логика Маркетинг Математика Менеджмент Механика Педагогика Религия Социология Технологии Физика Философия Финансы Химия Экология ТОП 10 на сайте Приготовление дезинфицирующих растворов различной концентрацииТехника нижней прямой подачи мяча. Франко-прусская война (причины и последствия) Организация работы процедурного кабинета Смысловое и механическое запоминание, их место и роль в усвоении знаний Коммуникативные барьеры и пути их преодоления Обработка изделий медицинского назначения многократного применения Образцы текста публицистического стиля Четыре типа изменения баланса Задачи с ответами для Всероссийской олимпиады по праву Мы поможем в написании ваших работ! ЗНАЕТЕ ЛИ ВЫ?
Влияние общества на человека
Приготовление дезинфицирующих растворов различной концентрации Практические работы по географии для 6 класса Организация работы процедурного кабинета Изменения в неживой природе осенью Уборка процедурного кабинета Сольфеджио. Все правила по сольфеджио Балочные системы. Определение реакций опор и моментов защемления |
Oppe-eesmargid I kooliastmele
Opilane: Vaartused • huvitub voorkeelte oppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest; • omandab oskuse margata ja vaartustada erinevate kultuuride eripara; • huvitub opitavaid keeli konelevatest maadest ja nende kultuurist. Opioskused • omandab oskuse edaspidi oppida voorkeeli ning keeleoskust pidevalt taiendada; • omandab koostoo- ja suhtlemisoskusi; • julgeb omandatud teadmisi-oskusi praktikas kasutada. Keelealased oskused • omandab oskuse aktiivselt kuulata ja moista igapaevast voorkeelset konet ja vestlust; • opib lugema ja moistma lihtsat voorkeelset teksti ja edasi andma selle sisu; • omandab oige haalduse, intonatsiooni ja rutmi; omandab sonavara, mis voimaldab tal end valjendada igapaevases suhtlemises ning vestluses oppekava temaatika piires.
I kooliastme teemavaldkonnad Mina ja teised. Enese ja kaaslaste tutvustus. Kodu ja lahiumbrus. Pereliikmed, kodu asukoht. Kodukoht Eesti. Riik, pealinn, rahvused, aastaajad, kodukoha kirjeldus. Igapaevaelu. Oppimine ja too. Lihtsad tegevused kodus ja koolis ning nende tegevustega seotud vahendid. Vaba aeg. Lemmiktegevused ja eelistused.
Klass Oppesisu Tunni algus- ja lopusalm. Enese tutvustus. Kehaosad. Perekond. Numbrid 1 – 20. Aastaajad ja nadalapaevad. Varvid. Igapaevased tegevused (soomine, pesemine, riietumine jne.). Esemed klassiruumis. Lihtsad dialoogid. Oppetegevused Voorkeeleopetuse eesmargiks on rikkaliku suulise sonavara vahendamine koos keeleomaste haalikute, rohkude ja rutmidega. Harjutatakse aktiivset, tahelepanelikku kuulamist. Mahukas lingvistiline materjal omandatakse suulisel teel matkimise, jareleraakimise, kordamise ja opitu varieerimise kaudu. Suuliselt omandatu moodustab baasi, millel pohineb hilisem kirjutama- ja lugemaoppimine ning keelestruktuuride opetus. Noorema kooliastme vanuses tugevdab malu loomulikul viisil rutmilis-tegevuslik opetus. Sel pohjusel omandatakse sonavara koigepealt rutmilistes luuletustes ja keeleharjutustes. Mangitakse laulumange, lauldakse pentatoonilisi laule, etendatakse suhtlusolukordi (tervitamine, tanamine, palumine), mangitakse sormemange. Laule ja salme saadavad liigutused. Esimeses kooliastmes sonavara ei tolgita. Lihtsad igapaevased esemed ja tegevused on naitlikustamise labi niigi moistetavad. Opilased harjutavad keeleterviku ja opetaja intonatsiooni abil oeldu uldist moistmist. Koos moningate korraldustest tulenevate eranditega jaab opetaja kogu tunniks voorkeele raakijaks. Harjutatakse tegutsemist lihtsate korralduste jargi. Opetaja eeskuju toel ning salmides ja mangudes kordamise teel omandatakse keelele omane oige haaldus, intonatsioon ja konerutm. Loiming teiste oppeainetega Laulumangud ja pentatoonilised laulud loimivad voorkeeleopetust muusikaga. Liikumismangud seonduvad kehalise kasvatusega. Varvide oppimine on seotud kunstiopetusega. Matemaatikaga seonduvad numbrite oppimine, loendamine ja lihtsad matemaatilised mangud. Loimumine toimub ka loodusopetusega, oppekaigul voib kirjeldusulesandeid teha voorkeeles.
Klass Oppesisu Tunni algus- ja lopusalm. Pereliikmed. Kodu asukoht. Kodused esemed. Kodukoha loodus – aastaajad, kuude nimetused, ilm, loodusnahtused, loodusobjektid, loomad. Numbrid 1-100. Aed- ja puuviljad. Riideesemed. Orienteerumissonavara (otse, paremale, vasakule). Tahestik (suuliselt). Oppetegevused Jatkuvalt on esmatahtis rikkaliku suulise sonavara vahendamine koos keeleomaste haalikute, rohkude ja rutmidega. Opetaja jaab kogu tunniks voorkeele raakijaks. Pingutus, mida lapsed teevad, et tolkimata voorkeelset teksti moista, kasvatab neis ka sallivust teiste vastu, kes lapse enda emakeelt uldse ei oska voi puuavad raakida. Olukord, kus uute sonade oppimine on otseselt vajalik olukordade moistmiseks, innustab lapsi keelt oppima. Ka opetab antud olukord oma oskusi adekvaatselt hindama ning sellest
jareldusi tegema. Koos kasvava sonavaraga muutuvad lapsed aktiivsemateks keelekasutajateks. Tekib voimalus ise vabalt suhelda, ise tuttavaid sonu valides ja kombineerides. Sonavara ja konelemisjulguse kasvades hakatakse tundides tegema lihtsaid paaristoid ning ruhmatoid. Laste kasvav sonavara voimaldab juba etendada stseeni, nukuetendust voi kavandada ise mangu. Malu tugevdatakse rutmiliste tegevustega. Uusi sonu opitakse esmalt salmides voi rutmimangudes, seejarel alles voetakse kasutusele vestluses. Jatkuvalt mangitakse laulumange ja sormemange. Opetaja vahendab lastele voorast kultuuri labi oma jutustuste, aga ka labi selle maa kirjanduse. Peamiseks oppekirjanduseks on siiski lihtsad laulud ja salmid. Opetaja saab, lahtudes laste hetke sonavarast, teha umberjutustusi vaga erinevatest lugudest. Lugude kuulamine, kusimuste esitamine ja neile vastamine kujundavad aktiivse kuulamise ja teksti moistmise oskust. Samuti saab kuuldut joonistada ning joonistatut kirjeldada (opitud sonavara piires). Loiming Voorkeeles opitu loimub emakeeles omandatuga (nt tahestiku oppimine, jutustuste aktiivse kuulamise ja kusimuste esitamise oskus, kirjeldamine). Voorkeeleoppes kasutatakse pentatoonilisi laule nagu muusikaopetuseski. Kehalise kasvatusega loimub orienteerumissonade oppimine (otse, paremale, vasakule, ules, alla) ja liikumis-ning seiklusmange saab mangida ka voorkeeles. 93 Kunstiopetusega seob voorkeeli kuuldud jutustuste pohjal piltide maalimine ning juhendatud joonistamine. Loodusopetuse ja kodulooga loimub voorkeeleopetus, kuna oppekaikudel nahtut ja kogetut saab kirjeldada ka voorkeeles. Nagu emakeeleski, on 2. klassi jutustav aines seotud loomadega, seegi seondub loodusopetusega.
Klass Oppesisu Tunni algus- ja lopusalm. Enese ja kaaslaste tutvustus. Kodukoht Eesti: riik, pealinn, rahvused. Oppimine ja too. Kool ja sobrad. Lihtsad tegevused kodus ja koolis ning nende tegevustega seotud vahendid. Ametid. Inimeste ja loomade elupaigad. Liiklusvahendid. Toiduained. Kellaajad. Lihtsamad mootuhikud. Jargarvud 1-10. Lemmiktegevused ja eelistused. Tahestik. Oppetegevused Sonavara oppimine toimub igapaevaste esemete ja tegevuste kaudu, kusjuures opetaja jaab kogu tunniks voorkeele raakijaks. Uusi sonu opitakse esmalt salmides voi rutmimangudes, seejarel alles voetakse kasutusele vestluses. Omandatud sonavara piires saavad lapsed opetajaga vestelda, naiteks erinevate rahvaste kommete voi looduse ule. Igapaevaste tegevuste ja asjadega seonduv sonavara toetab laste oskusi etendada igapaevaseid suhtlusolukordi, vestelda oma tegevustest jms. Arendatakse oskust saada aru voorkeelsetest korraldustest. Koos kasvava sonavaraga muutuvad lapsed aina aktiivsemateks keelekasutajateks. Lapsed suudavad omavahel voorkeeles suhelda. Arendatakse vestlusoskust 1. ja 2. klassis opitu baasil. Sonavara ja konelemisjulguse kasvades suureneb ka ruhmatoode osakaal tundides. Nii hakatakse mangima rollimange (poeskaik, postiljoni saabumine, vanad ametid) ja harjutatakse dialooge. Luuletuste ja rutmiliste harjutuste abil opitakse ka lihtsamaid grammatilisi struktuure. Opetaja vahendab lastele voorast kultuuri labi oma jutustuste, aga ka labi selle maa kirjanduse. Suulisele toole lisandub 3. klassis keeleomane taheopetus (taheaabitsa koostamine), millega kaasnevad lihtsad kirjaharjutused. Vene keele taheopetus vajab rohkem aega. Tavaliselt toimub see 3. klassis. Opetaja valikul voib harjutada suvendatult trukitahti ning jatta kirjatahed 4. klassi teemaks. Harjutatakse arakirja tahvlilt. Loetakse algul omakirjutatud teksti, mangitakse lugemist sisaldavaid sonamange, tehakse lugemisharjutusi valjult lugedes ning teksti kohta kusimustele vastates.
Loiming Jatkuvalt loimub voorkeeleopetus emakeele ja kirjandusega, muusikaopetuse, kunstiopetuse, kehalise kasvatuse, loodus- ja sotsiaalainetega. Uhiskonnaopetusega loimub Eesti kasitlemine – riik, pealinn, rahvused. Vanade ametite kasitlemine voorkeeletundides sobivate salmide abil loimub kodulooga. Rollimangud ja dialoogid seostuvad ka matemaatikaga (kellaajad, mootuhikud, arvutamine poeskaigul jne).
Математика
Опираясь на конкретное, качественное рассмотрение чисел и процесс движения при счете, можно развить у ребенка ту форму мышления, которая ищет и находит путь к реальности. благодаря внутренней подвижности при решении математических задач возникает способность фантазии. Воспринимая качества чисел, ребенок испытывает доверие и уверенность: число — мир — человек взаимно принадлежат друг другу. Дальнейшую уверенность в арифметике ребенок может обрести, правильно решая задачу. Тем самым он достигает определенной степени независимости. «Поэтому математика представляет собой поле для упражнений, пригодное для освобождения школьников от привязанности к авторитетам, и в том случае, если они сначала зависят от помощи учителя.» (B. Ulin, a.a.O., S 240). И, наконец, должна быть названа еще одна цель преподавания, которую нельзя недооценивать. Она связана с предыдущей. Счет невозможен без постоянного упражнения, и потому он представляет собой великолепное средство для обучения воли. Развитие терпения, тщательности, точности, а также самостоятельных и творческих действий должно сопровождаться радостью от выполненных построений.
Классы
|
|||||||||
Последнее изменение этой страницы: 2021-09-25; просмотров: 48; Нарушение авторского права страницы; Мы поможем в написании вашей работы! infopedia.su Все материалы представленные на сайте исключительно с целью ознакомления читателями и не преследуют коммерческих целей или нарушение авторских прав. Обратная связь - 3.147.89.47 (0.021 с.) |